Hea külaline, kas oled ikka käinud selles müüridevahelises aias, kuhu pääseb kitsukeste väravate kaudu otsekui salaaeda? Seal, kus juba varakevadel õitsevad lumikellukesed rammusate puhmastena, siis siniliiliad ja krookused, hüatsindid ja muud pisikesed kevadekuulutajad, kuni terve aed on täis tulpe ja nartsisse, mille lõhn seguneb õunapuu-, ploomi- ja kirsiõite hõnguga.
Just kirsiaiana see aed ligi 140 aastat tagasi rajatigi. Alguses kasvasid siin murelid ja hapukirsid, hiljem õuna- pirni ja ploomipuud. Kõige tagumisse nurka istutatud suuri pähkleid kandvad sarapuud on siiamaani alles. Mõisa ajast on säilinud ka erilised suuremat sorti lumikellukesed.
Sovhoosiajal aed hävis. 1970. aastatel tegi põhikool siia aia, mille võttis üle 1977. a loodud Suuremõisa tehnikum (praegune Hiiumaa Ametikool). Müüride vahele loodi suur lilleaed, kus töötas täiskohaga iluaednik. Suvelillepeenardel harjutati ilupuude ja -põõsaste paljundamist ja aia idapoolsesse ossa rajati väike viljapuu- ja marjaaed. Sellel ajal istutati kaks halli pähklipuud, lõhnav kirsipuu, altai sinienela hekk ja palju muud.
Kui tehnikumis hakati õpetama aia- ja maastikujundust, kujunes aed praktikabaasiks. Kümme aastat tagasi uuendati põhjalikult aia lääneosa. Koos tehnikumi õpilastega rajati ümmargune tiik ojaga ning niiskuslembeste püsikute peenrad selle ümber, kaks vabakujulist hekki ilupõõsastega ja varjutaimede peenar. Hiljem on praktika käigus sündinud ürdipeenar, väike turbaaed ja kiviktaimla ning ehitatud lehtlaid, pinke ja sillutisi. Igal aastal lisandub uusi püsikuliike ja -sorte ning ka ilupõõsaid.
Aed on huvilistele alati avatud, suve algul on ürituste ja
ekskursioonidega avatud aia päev.
Kristiina Hellström
